Euroopa Keskpanga president Mario Draghi on surve all tõsta panga intressimäärasid juba järgmise aasta keskel. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ja Saksamaa keskpanga presidendi Jens Weidmanni sõnul pole välistatud, et seda tehakse.
Draghi on sattunud üha enamate Keskpanga ametnike surve alla hakata 2019. aasta keskpaigas tõstma intressimäärasid, mis loob Keskpanga presidendi järgmise aasta lahkumise eel pinnase vägikaikaveoks maailma suuruselt teises pangas.
Saksamaa ja Eesti keskpankade juhid, kes kuuluvad Euroopa Keskpanga 25-liikmelisse nõukogusse, on viimastel päevadel andnud mõista, et Keskpank võib 2019. aasta keskel tõsta intressimäärasid esimest korda peale finantskriisi, olgugi et regiooni majanduskasv on pealtnäha aeglustumas ning on oht ülemaailmseks kaubandussõjaks, kirjutab The Wall Street Journal.
Kuigi USA föderaalreserv on intressimäärasid tõstnud järgemööda alates 2015. aasta detsembrist, on Euroopa Keskpank olnud eeskuju järgimisel ettevaatlik.
Draghi on vaid öelnud, et Keskpank on valmis intressimäärasid tõstma kõige varem kõvasti peale 2,5 triljoni euro suuruse võlakirjade ostmise programmi lõppu, mida nimetatakse kvantitatiivseks lõdvendamiseks (quantitative easing ehk QE). Samas pole ta kordagi täpsustanud, kui pikaks võib see periood kujuneda. Varaostude maht on praegu 30 miljardit eurot kuus kuni septembrini ning enamik analüütikuid eeldab, et programm lõppeb sel aastal.
Hansson: soodsatel tingimustel tõenäoline
Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann ütles esmaspäeval, et ootused Keskpanga intressimäärade tõusuks 2019. aasta keskpaigas pole täiesti ebarealistlikud. Weidmann on korduvalt kutsunud üles Keskpanga stimuleerimispoliitikat kiirelt lõpetama.
Esmaspäeval arutles ta, et kõrgematele intressimääradele üleminek annaks keskpangale rohkem ruumi reageerimiseks kõiksuguste majanduslike languste korral. Majanduslanguse ajal kärbivad keskpangad tavaliselt intressimäärasid, et toetada laenamist ja majanduskasvu, aga seda on raskem teha, kui intressimäärad on juba niigi väga madalad.
Ka Eesti Panga president Ardo Hansson ütles intervjuus Wall Street Journalile, et Euroopa Keskpank riskib mahajäämisega, kui ta ei loobu järkjärgult oma agressiivsest stimuleerimispoliitikast, enne kui inflatsioon jõuab eesmärgini.
Hanssoni sõnul on ootus, et Euroopa Keskpank hakkab oma peamisi intressimäärasid järgmise aasta teises kvartalis tõstma, “üsna tõenäoline, kui asjad arenevad suhteliselt soodsas suunas.”
Euroala majandusel oli mullu kümnendi tugevaim aasta, mil majandus kasvas umbes 2,5 protsenti. Majandusteadlased ootavad, et kasv jätkub sama tempoga ka 2018. aastal, samas kui Draghi ja mõned euroala keskpankade juhid on hiljuti hoidnud pigem tagasihoidlikku joont ning viidanud uutele ohtudele, mida tekitavad tugevnev euro ja võimalik kaubandussõda USA valitsusega. Samuti kardavad nad, et veebruarikuine 1,1-protsendine inflatsioon on endiselt kaugelt liiga nõrk.
Eelmisel nädalal avaldatud äriuuringud näitasid, et euroala tegevus aeglustus märtsis teist kuud järjest. Sellegipoolest üllatas Euroopa Keskpank analüütikuid ning astus sel kuul väikse sammu kvantitatiivse lõdvendamise programmi hajutamise poole, lubades seda taas kiirendada, kui majanduslik väljavaade tumeneb.
Allikas: err.ee .