Lätis on USA finantsjärelevalve survel otsustatud vähendada mitteresidentidele kuuluvat ja kahtlase päritoluga raha kommertspankades. Palju aastaid kestnud ärimudel, mis seisnes Ida ja Lääne vahelistes rahaarveldustes ning riiuli- ja offshore-firmade teenindamises, enam ei toimi. Miks kehtestatakse Lätis pankade tegevuse üle karm kontroll just ameeriklaste survel ja kuidas see mõjutab piirkonna majandust, uuris “Välisilm”.
Nii rahvusvahelised eksperdid kui ka Läti riigi juhid on veendunud, et Lätis tuleb nüüd kiiresti midagi ette võtta, et taastada nii rahanduskeskkonna kui ka kogu riigi maine.
Finants- ja kapitaliturgude inspektsioon koos rahandusministeeriumiga on juba põhimõtteliselt otsustanud, et riiulifirmade arvlemine Läti pankades pole tulevikus enam lubatud ning see otsus eeldab valitsuse ja seimi heakskiitu. Juba järgmisel nädalal peaks see teema olema seal päevakorral.
Aga pangad ka juba järk-järgult järgivad neid soovitusi.
Läti suuruselt kolmas – ABLV pank – on end otsustanud ise likvideerida, ehkki Läti prokuratuuril pole veel fakte, mis võimaldaksid algatada kriminaalasja. On vaid USA rahandusministeeriumi esindajate süüdistused rahapesus ja altkäemaksude andmises.
Teised mitteresidentidele suunatud pangad peavad nüüd kiiresti nuputama, kuidas üldse oma äri jätkata. Mitu panka, millest Lätis seni eriti kuuldagi polnud, teevad nüüd usinalt reklaami ja meelitavad kohalikke ettevõtjaid ja eraisikuid oma klientideks.
“Kogu eelmisel aastal pangakontodel olnud rahast – umbes 248 miljardist eurost – oli 92 miljardit seotud riiulifirmade arvetega. Veel sama palju ja võib-olla rohkemgi on teiste mitteresidentide kontod, mis ei kuulu riiulifirmadele. Olukorras, kus riiulifirmade kaudu on võimalik teostada rahapesuskeeme – kuigi tõendeid pole ja esitatakse kahtlustusi -, on vähenenud usaldus Läti kui pangandusmaa vastu. Ja kui me ei suuda tõestada, et meie pangad võitlevad tõsiselt rahapesu vastu, on mõistetav, et USA rahandusministeeriumi järelevalveorgan FinCEN rakendab vastumeetmeid omalt poolt,” selgitas Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Janis Vucans.
Riiulifirmad moodustavad Lätis umbes ühe protsendi kogu klientide arvust. Muljetavaldav on aga selle protsendi mõju. Kokku on neid Läti pankade klientide seas 26 000, kogu krediidiosast moodustavad need 37 ja kõigi välismaalaste hoiustest 45 protsenti.
“Kogu mitteresidente teenindav sektor on seotud suurte rahapesuriskidega. Rahandusministeerium ning finants- ja kapitaliturgude komisjon töötavad koos selle nimel, et vähendada riskiklientide arvu. Ülejäänud riskigruppidele võiks kehtestada lõivu, et ajendada nende hulka vähendama. Seetõttu töötab finants- ja kapitaliturgude komisjon iga pangaga eraldi, hindamaks nende tööpõhimõtteid,” lausus Läti rahandusministeeriumi turupoliitika osakonna direktor Aija Zitcere.
Lätis küsitakse praegu palju, kas ligi 10 Läti panka on mitteresidente ja riiulifirmasid teenindades rikkunud pidevalt seadust või on nende tegevusega kõik korras ja hoopis seadusandlus puudulik. Samas on Lätis ju käibel euro ja riik Euroopa Liidu liige. Miks hakati tegutsema alles seejärel, kui ameeriklased andsid mõista, et nii enam ei saa? Ja samas on ju ABLV pank Euroopa Keskpanga järelevalve all.
“Ühelt poolt on see panga vastutus, teisalt mõistagi järelevalveasutuse vastutus, kuid vastutab ka klient ise. Valides panka, kus ta soovib avada oma arvet, klient ju teab, milliseid tehinguid pank teeb,” sõnas eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Vucans.
Peaprokurör Eriks Kalnmeiers möönis, et tekkinud olukord on punane kaart kogu riigile.
Lisaks finants- ja kapitaliturgude komisjonile on eraldi teenistus, mis peaks jälgima kriminaalsel teel saadud raha legaliseerimist, ka prokuratuuri haldusalas. Eelmisel aastal saadi 18 000 teadet 46 000 kahtlase tehingu kohta. Osakonnas on aga vaid 36 töötajat keskmise palgaga 1000 eurot kuus.
“Meie seadusandlus on küllaltki hea ja viimastel aastatel uuendatud. Oleme tõesti viimase kahe aasta jooksul suurendanud sanktsioone ja esitanud rangemaid nõudmisi. Küsimus on, kui kiiresti õnnestub need seadusemuudatused ellu viia,” ütles Zitcere.
“Läti kommertspankade assotsiatsioon on teinud nii valitsusele kui ka parlamendile ettepaneku kehtestada nii seadustes kui ka valitsuse regulatsioonides nõuded neile pangatöötajaile, kel on õigus selliseid kontosid teenindada. Nii maandaksime riskid ka personali poolt,” lisas Vucans.
Riiulifirmade teenindamine pankades loodetakse ära keelata juba maist. Läti pangad võivad seeläbi kaotada miljardeid eurosid.
Aga mis neist pankadest, kes on orienteeritud riiulifirmade ja mitteresidentide raha teenindamisele edasi saab ja kuidas see mõjutab kogu riigi finantssektorit – see on teema, mis alles ootab selgeks väitlemist ja selgitamist.
Allikas: err.ee.