Ukraina oli Eesti riigile teada andmata pannud Eesti 1. jaanuarist offshore-riikide nimekirja.
Eesti välisministeerium ja Eesti saatkond Kiievis said otsusest teada 8. jaanuaril ja asusid kohe tegutsema, kirjutab Eesti Päevaleht.
Välisministeerium ütles esialgu, et tõenäoliselt on tegu tehnilise otsusega, mis annab Ukraina maksuhaldurile lihtsalt varasemast rohkem õigusi, ent peagi selgus, et olukord on palju tõsisem.
Eesti Kiievi-suursaadiku Gert Antsu sõnul on ametlik nimekirja sattumise põhjus see, et Ukraina käsitleb meie reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse tõttu meie ettevõtte tulumaksumäära 0-protsendina, meil aga maksustatakse kasumit teatavasti dividendi väljavõtmisel ja süsteem ei võimalda makse vältida.
Antsu sõnul puudutab otsus kõiki ettevõtjaid, kes Ukrainasse ekspordivad, tunamullu oli selliseid firmasid 402.
2015. aasta mais lisas Ukraina samasse nimekirja ka Austria ning kui Austria esitas noodi, siis nad kustutati nimekirjast.
27. detsembril sai allkirja Ukraina valitsuse otsus nr 1045, millega riik lisas offshore-riikide nimekirja 22 uut riiki, ühtlasi arvati nimekirjast välja Lesotho ja Guajaana.
Nüüd on nimekirjas varasema 65 riigi ja territooriumi asemel 85. Peale Eesti pandi nimekirja ka näiteks Läti, Gruusia, Ungari, Iraan, Malta, Kuuba ja Maroko, aga ka Araabia Ühendemiraadid ja Singapur. Juba varem olid seal Iirimaa, Moldova, Lichtenstein ja Küpros. Peamiselt on nimekirjas maksuparadiisid.
Nimekirja sattumise peamine miinus on see, et sisseostetud kaubalt, teenustelt ja töödelt maksustatakse 30 protsenti kohe tulu- ja käibemaksuga ning karmistub ettevõtete jälgimine ja pankade kontroll.