Riigikohtu halduskolleegium leidis tänases lahendis, et bitcoinidega kauplemine on käsitletav majandustegevusena, mis allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele.
Riigikohus nõustus Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtuga ning jättis jõusse ringkonnakohtu mullu 18. juuni vastava otsuse, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR.ee-le.
Kohtud leidsid, et bitcoinil on rahaline väärtus ja sellega on võimalik täita kohustusi. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et virtuaalsel valuutal bitcoin ei ole muud mõtet, kui olla kasutatav maksevahendina.
Kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli järelevalveorganil põhjendatud kahtlus selles, et Otto Albert de Voogdi tegevust võis vaadelda majandustegevusena.
Riigikohtu hinnangul oli de Voogdi tegevusel piisav seos Eestiga selleks, et talle laieneksid Eesti õiguses sätestatud kohustused ja piirangud. Olenemata serveri asukohast, oli tema üheks tegevuskohaks kontori asukoha tõttu Eesti ning veebileht oli loodud muu hulgas Eesti klientuuri jaoks ning tehingute eest sai tasuda ka Tallinnas asuvas kontoris sularahas.
Asjaolu, et seaduseelnõu väljatöötamise ja vastuvõtmise ajal ei olnud virtuaalvaluutat bitcoin veel loodud, ei tähenda, et alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja mõiste ei saa hõlmata nimetatud virtuaalvaluuta vahetusteenuse pakkujaid. Majandustegevusena bitcoinidega kaupleja tegevuse allutamine rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele on riigikohtu hinnangul mõistlik.
Täiendavalt märkis riigikohus, et seadusandjal tuleks kaaluda alternatiivsete maksevahendite teenuste osutamisele esitatavate tingimuste täpsustamist nii, et need vastaks konkreetsetele oludele ning oleks tagatud regulatsiooni piisav paindlikkus.
Kehtivas rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud nõuete kohaldamise ulatus alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujatele võib põhjustada uusi õigusvaidlusi, mida saaks seaduse nõuete täpsustamisega vältida.
Kohtuasi sai alguse RAB-i ettekirjutusest
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) rahapesu andmebüroo (RAB) kohustas 2014. aasta 24. märtsi ettekirjutusega Otto Albert de Voogdi esitama RAB-ile kirjalikku teavet oma tegevuse kohta internetileheküljel www.btc.ee, millel pakuti võimalust osta ja müüa teatud teenusepakkujate juures rahalist väärtust omavaid bitcoine.
RAB esitas ettekirjutuses kuus küsimust bitcoinide ostmise ja müümise teenuse osutamise kohta ning palus esitada klientide andmed.
RAB tahtis ettekirjutuses teada, kas de Voogd on bitcoine eraisikuna kokku ostnud ning neid müünud ning kas ta on sellist teenust pakkunud kasutades teenusepakkujana mõnda juriidilist isikut.
Samuti huvitas RAB-i, kui de Voogd on eraisikuna bitcoine kokku ostnud, siis kes on teenusepakkuja, kes veebilehelt www.btc.ee teenust pakub.
RAB leidis, et de Voogd peaks nimetama ka arvelduskontode numbrid ning omanikud, mis on bitcoinide müügitehingutega seotud ning väljastama RAB-ile nende klientide andmed, kelle tehingute maht kalendrikuus ületab 1000 eurot.
Ka huvitas RAB-i, kas de Voogd on oma tegevuses võtnud arvesse rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust ning täitnud alternatiivse makseteenuse pakkumisel ka seaduses sätestatud registreerimiskohustuse.
Otto Albert de Voogd esitas RAB-i ettekirjutusele kaebuse Tallinna halduskohtule ning palus selle tühistada.
Tema hinnangul ei ole tema tegevus rahapsu ja terrorismi tõkestamise seaduse regulatsioonile allutatud ning RAB-i pädevuses ei ole teha riiklikku järelevalvet bitcoinidega tehinguid tegevate isikute üle.
Halduskohus jättis 2014. aasta 18. novembri otsusega de Voogdi kaebuse rahuldamata ning ka Tallinna ringkonnakohus jättis mullu 18. juunil tema apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Seepeale esitas de Voogd riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus alama astme kohtute otsused tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus RAB-i ettekirjutusele täies ulatuses rahuldatakse.
Alternatiivse võimalusena palus de Voogd asja uut arutamist Tallinna ringkonnakohtus.
Kaebuses leidis de Voogd, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus ei kohaldu bitcoinide vahetusteenuse pakkujale ning see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Eesti vabariigi põhiseadusega, kuna tema tegevus ei vasta selles seaduses sätestatule.
Samuti leidis de Voogd, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ruumiline kehtivus ei laiene tema tegevusele, sest veebileht ei olnud registreeritud Eestis ja asus väljaspool Eesti jurisdiktsiooni.
Ka märkis de Voogd, et RAB-i ettekirjutus ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustele ning ettekirjutuse tegija ehk RAB on eiranud de Voogdi enese mittesüüstamise privileegi, mistõttu on kogu ettekirjutus õigusvastane ning mitte täidetav.
Vandeadvokaat Priit Lätt: riigikohtu otsus ei soosi innovatiivsete lahenduste tekkimist
Otto de Voogdi esindaja vandeadvokaat ja Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Priit Lätt märkis, et riigikohtu tänane otsus ei soosi innovatiivsete lahenduste tekkimist Eesti ettevõtluskeskkonnas.
“Praegu kehtiv rahapesu tõkestamise seadus on koostatud ja vastu võetud oluliselt varem, kui esimene bitcoini tehing maailmas tehti. Eestile kui e-riigile oleks kohane luua ettevõtluskeskkond, kus uued ärivõimalused ja julged ideed saaksid realiseeruda – selleks peab ka õigussüsteem ajaga kaasas käima,” ütles Lätt.
Tema sõnul peaksid riigikohtu lahendile järgnema riigi poolt väga konkreetsed sammud, et tagada ärivõimalused ka uuenduslikele lahendustele.
“Praegune seadus on ebaproportsionaalne ja nõuaks paindlikkust – alternatiivsete maksevahendite pakkujatele ja finantsasutustele peaksid kehtima erinevad tingimused ja kohustused. Uute lahenduste väljatöötamisel oleme avatud riigiasutustega koostööks,” ütles Lätt.
Bitcoin
Bitcoin on esimene detsentraliseeritud krüptovaluuta, mis liigub otse inimeselt inimesele ning ei tee vahepeatust pangas. Bitcoinide väärtus on aastate jooksul läbinud suuri kõikumisi, 2010. aastal oli üks BTC väärt 0,06 USA dollarit.
Hiilgeajad olid 2013. aastal, mil üks bitcoin oli väärt lausa 979,45 USA dollarit.
Tänaseks on krüptovaluuta väärtus langenud 416,65 USA dollarile.
Allikas: err.ee .