Eesti tarbijakrediit on Euroopa kalleim ja lähiajal odavnema ei hakka

Foto autor/allikas: Pixabay.com.
Foto autor/allikas: Pixabay.com.
Eestis pankade väljastatavad tarbimislaenude intressid on kogu euroala kõige kallimate hulgas. Pangad ise põhjendavad seda peamiselt vähese konkurentsiga, kuid ka turu väiksusega, mistõttu tarbijakrediidi kiiret soodsamaks minekut lähiajal oodata ei ole.

Euroopa Keskpanga kogutavast statistikat lähtub, et Eesti pankade välja antavate tarbimislaenude intressid on Euroopas koos Lätiga kõrgeimad.

Sellest kirjutab täna ERR.ee.

Juulis Eesti pankade väljastatud kuni aastaste laenude intressimäär oli keskmiselt 17,7 protsenti. Ühe- kuni viieaastaste laenude intress on 17,5 protseti.

Vaid Läti intressid ületavad Euroopas Eesti omi. Kuni aastaste pankade väljastatud uute laenude intress oli juulis 19,8 ja ühe- kuni viieaastaste laenudel 16,8 protsenti.

Seejuures kahekohaline intress oli euroalal vaid viies riigis, lisaks Eestile ja Lätile veel Slovakkias, Portugalis ja Kreekas.

Lähinaabritest näiteks Soome kuni aastaste pankade poolt väljastatud tarbimislaenude keskmine intress oli juulis 6,5 protsenti – Eesti intressist 11 protsendipunkti madalam. Euroala keskmine veel vähem – 6,2 protsenti.

Isegi Leedu pankade väljastatud kuni aastase tarbimislaenu keskmine intress oli Eesti omadest poole soodsam – juulis 8,5 protsenti. Seejuures, kuigi keskmine intress kuust-kuusse riigiti kõigub, ei ole riikide võrdluses suuri muutusi toimunud.

Seejuures ei ole siin tabelis sees mitte-pankadest laenuandjaid ehk ettevõtjaid, mille antavate laenude krediidi kulukuse määr võib ka vabalt üle 40 protsendi olla. Siin on ainult pangad. Siiski ei pruugi see statistika olla parim võrdluse tegemiseks. Nimelt tarbijakrediidi toodetes on erisused ja erinevates riikides arvestatakse neid erinevalt.

Eesti Pank kaitseb panku

Eesti Panga hinnangul jätab see statistika tõenäoliselt Eesti olukorrast mõnevõrra halvema pildi, kui see tegelikult on. “Seal on tegemist krediidiasutuste ehk pankade poolt väljastatud laenudega. Eesti puhul on sellest statistikast näiteks suures osas väljas autoliisingud, mis samuti selle statistika järgi tarbimiseks mõeldud laenude alla käivad, aga mida Eestis väljastavad peamiselt pankade omanduses olevad liisingettevõtted,” ütles Eesti Panga vanemökonomist Taavi Raudsaar.

“Teistes riikides aga väljastavad liisinguid peamiselt pangad ise. Kuna autoliising on üks kõige madalam intressimääraga laenutoode ja samas väga levinud, siis teistes riikides vähendab see märkimisväärselt tarbimislaenu keskmist intressimäära. Eestis aga sellist efekti ei ole. Tõenäoliselt on ka paljudes riikides nii-öelda remondilaenud, samuti valdavalt madala intressimääraga laenud, tarbimislaenude all, aga Eestis on need antud juhul paigutatud eluasemelaenude alla,” lisas Raudsaar.

Kui remondilaenude mõjust lühiajalistele laenudele võib veel mõelda, siis autoliisingud Eestis reeglina üheaastased ei ole ja liigselt ei tohiks mõjutada kuni aastaste laenutoodete intresse.

Lisaks näeb Eesti Pank, et Eestis on pankade hulgas mitu ettevõtet, mis on keskendunud kõrge intressiga laenutoodetele. “Ärimudel on selline, et väljastataksegi suhteliselt riskantseid ja kõrge intressimääraga laene. Paljudes teistes ei ole sellistel laenuandjatel aga krediidiasutuse luba ja seetõttu nad antud statistikas ei kajastu,” lisas Raudsaar.

Finantsinspektsiooni möödunud aasta finantsturu ülevaatest lähtub, et möödunud aasta lõpu seisuga oli krediidiandjate laenuportfelli jääk 1,16 miljardit eurot, kasvades aastaga 12 protsenti. Enamus sellest on Eestis tegutsevate pankade käes üle 80 protsendi ehk 946 miljonit. Sellest omakorda 83 protsenti peamiselt pankade tütarfirmade antud autoliising summas 785 miljonit eurot. Seega 161 miljonit on pankade antud muud tarbijakrediidid.

Kokku anti finantsinspektsiooni andmetel möödunud aastal välja laene 878 miljoni euro ulatuses, mida on 21 protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi pool sellest tagatiseta väikelaen – kokku 445 miljonit eurot. Autoliisinguid väljastati 336 miljoni euro ulatuses.

Finantsinspektsiooni arvutustel oli laenukontorite möödunud aastane keskmine krediidi kulukuse määr 41 protsenti ja autoliisingute toel pankadel 10 protsenti. Puhast intressitulu teeniti finantsinspektsiooni andmetel tarbijakrediidilt 106,9 miljonit eurot.

Arvestades portfelli keskmise laenu intressiks finantsinspektsiooni pakutud 10 protsenti, arvestades et aastaseid autoliisinguid tõenäoliselt palju ei ole, ei tundu Euroopa Keskpanga statistikast tulenev 17,7 protsenti liialt uskumatu.

Neivelt: kaks korda liiga kallis

“Maksame kaks korda rohkem, kui peaks maksma,” ütles endine pangajuht Indrek Neivelt. Tema näeb peamise probleemina, miks Eesti tarbimislaenude hind on Euroopa võrdluses nii kõrge, konkurentsi vähesust.

“Lisaks võtab turuliider kõrget tasu ja kõik rivistuvad tema järgi. Nendel on mugav. Ka väikeste mahtudega on võimalik kasumit teenida,” lisas Neivelt. Turuliider on siin Swedbank.

Ka Eesti Pank näeb ühe tegurina konkurentsi vähesust.

“On tõsi, et Eestis on tarbimislaenude intressimäärad Euroopa võrdluses suhteliselt kõrged. Osaliselt on see põhjendatav Euroopa keskmisest madalama sissetulekuga. Mistõttu risk, et neid laene tagasi ei maksta on ka mõnevõrra suurem. Lisaks on Eestis ka konkurents tõenäoliselt väiksem kui Euroopas keskmisena,” ütles Taavi Raudsaar keskpangast.

Ka Swedbank ise nõustub, et muuhulgas ka konkurentsiolukord on Eesti tarbimislaenude kõrge kulukuse taga.

“Intressimäär suuresti sõltub sellest, millised on regulatiivsed nõuded riigis, milline on turu konkurents ja milline on krediidirisk,” ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. “Konkurents on selgelt jah üks oluline osa turu krediidikulukuse määra kujunemisel.”

Ka koroonakriis ei ole tegelikult pankade laenukahjusid märgatavalt kasvatanud. “Tänane pilt suhteliselt hea. Vaadates ka peale, et meil on ikkagi tervisekriis, kus me olime. Selles mõttes inimesed suudavad oma kohustusi väga hästi täita,” rääkis Ulla.

Tuleviku osas eeldab Swedbank, et krediidi kulukus võiks Eestis orgaaniliselt langeda, kuid see sõltub majandussituatsioonist, riskidest, regulatsioonidest ja konkurentsist. “Mida me ise näeme on see, et erinevad sihtotstarbelised tarbimislaenud, näiteks autode finantseerimiseks kui ka remondiks, seal intressid algavad kümnega,” märkis Ulla. “Me ise tulime kaks kuud tagasi välja päikesepaneelidele suunatud tarbimislaenuga, mille intress on fikseeritud 4,9 protsenti.”

Riik võiks tegutseda?

Indrek Neivelti hinnangul võiks siiski ka riiklikult tegutseda tarbimislaenude intresside langetamiseks. “Näiteks regulatiivselt võib sekkuda lühiajaliselt. Näiteks, et ainult ühekohalised numbrid [võivad olla intressimääraks]. Kampaaniaid võib teha, et kahekohalist intressi ei maksa. Riik saab panna lae peale,” loetles Neivelt. “Regulatsioon või tarbija teadlikus. Ega rohkem variante ei ole.”

“Inimesed on mugavad ja nende väikelaenude võtmine on nii mugav. Üksikult ta ei ole nii suur summa ühele inimesele konkreetselt. See on ka võib-olla põhjus. Kui on kodulaenu võtmine, siis rohkem vaadatakse, mis teised pangad pakuvad. Kui aga on tarbimislaenu võtmine, siis seda tõenäoliselt ei võrrelda,” rääkis Neivelt, lisades et küsitakse laenu vaid kodupangast või võetakse kaupmehe pakutu.

Pole ka kuigi tõenäoline, et mõni Euroopa suurem pank Eesti turule jõuliselt siseneda sooviks ja siin mingisuguse turusõja algataks.

“Nendel ettevõtetel, kellel tasuks tulla, nendel peaks olema oma pangalitsents. Traditsiooniliselt sellised ettevõtted, mis tegelevad ainult tarbimiskrediitidega, nemad võtavad omakorda laenu sisse viie-kuue protsendiga või isegi kallimalt. Pangad aga täna võtavad laenu sisse null, võib-olla üks protsent intressiga. Selleks peab olema pangalitsents, et selle hinna alla 10 protsendi saaks lüüa. Ja piisav maht,” märkis Neivelt.

Samas turgu tundmata ei ole Eesti neile atraktiivne. “Meil ei ole ühtseid suuri andmebaase. Kui oleks andmebaasid ja seal oleks ühendatud ära need, et kergelt saaks analüüsi teha, siis jah tuleks. Aga kuna neid ei ole, siis ei tule siia keegi. Kui vaadata ka suure panga poole pealt, oletame et kui ta looks 200-miljonise portfelli, see oleks talle 10 protsenti keskmise intressiga 20 miljonit. Sealt, tulevad kahjumid maha, Euroopa suured pangad ei hakka selle raha pärast siia tulema,” ütles Neivelt.

“Väikesed lähevad jälle teistele turgudele, kus on suurem maht taga. Eks me selline nurgatagune ole. Samal ajal on see jällegi selline kohalik inimese tundmine, mis peab olemas olema. Prantsusmaalt sellist laenu ei saa välja hakata andma. Selle teadmisega Prantsuse või Hispaania pank ei tea Eesti inimesest midagi,” lisas ta.

Ka Swedbank ei pea tõenäoliseks, et keegi Eesti turule juurde tuleks.

“Üldiselt on ikkagi nii, et me oleme ikkagi turuna suhteliselt väike. Tõenäoliselt kui vaadata, et keegi võiks tulla, siis ta pigem võiks tulla Baltikumi. See potentsiaal tõenäoliselt on olemas, aga täna vähemalt ei oska kedagi nimetada, kellel selline otsene huvi oleks,” ütles Tarmo Ulla.

Võimaliku turukonkurentsi suurendamiseks on viimastel päevadel meedias arutatud ka riikliku krediidiasutuse Kredex pangaks muutmist, mis võiks muude tegevuste hulgas ka hakata tarbimislaene väljastama. Siiski see mõte vähemalt esialgu kuigi realistlik ei paista. “Plaane tarbijakrediidi väljastamiseks Kredexi kaudu ei ole, seega ei ole põhjust ka spekuleerida selle plusside ja miinuste üle,” ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.

Eestis annavad selle aasta alguse seisuga tarbimislaenu 48 laenukontorit ja 11 panka ja nende tütarettevõtet.

Leave a Comment