Riigikogu liige Deniss Boroditš (RE) ja ettevõtluskonsultant Ron Luvištšuk hoiatavad, et kui valitsus midagi ette ei võta, võib e-residentsuse projektil kriips peal olla, sest pangad hoiduvad mitteresidentidest ettevõtjatele pangakontosid avamast ning sulgevad massiliselt juba avatud kontosid. Probleem ei puuduta üksnes kolmandate riikide ärimehi, vaid ka EL-i päritolu ettevõtjaid.
Juba poolteist aastat on mitteresidendid silmitsi probleemiga, kus pangad keelduvad neile Eestis pangakontot avamast. Boroditši sõnul on peaminister Jüri Ratas (KE) probleemist teadlik ja lubanud pankadega kohtuda juba lähiajal, selgus ERR-i venekeelse portaali korraldatud intervjuust.
Finantseksperdid seostavad karmistunud nõudeid Läti pangandusskandaaliga, kus mitmed pangad rajasid oma äri mitteresidentide teenindamisele ja rahapesukahtlusega tehingute vahendamisele. Pangad pidid maksma suuri trahve, ent ABLV pank suleti sootuks.
Eesti pangad otsustasid selleks, et mitte liigselt riskida, lihtsalt välismaiste äriklientide teenindamisest hoiduda.
Samal ajal aga tegeleb Eesti riik rahvusvaheliselt juba neljandat aastat välismaalastele suunatud e-residentsuse programmi propageerimisega, et meelitada siia välismaiseid investoreid.
Ärikonsultant, BFA Estonia juhatuse liige, Ron Luvištšuk nimetab välismaiste ettevõtjate kontode sulgemise probleemi ulatuslikuks ja tõsiseks.
“Minu andmetel on üks Eesti väikepank sulgenud viimastel kuudel tuhat kontot. See tähendab, et suured pangad võivad olla sulgenud 5000 kuni 10 000 kontot. Ja nad ei sulge üksnes kolmandatest riikidest pärit mitteresidentide kontosid, vaid ka EL-i kodanike kontosid. Pangad kardavad,” ütles Luvištšuk ERR-ile.
Pankade peamiseks argumendiks on, et mitteresidentidelt saadud tasud ei kata nende kontrollimiseks tehtavaid kulutusi. Pangad hirmutasid ära nii Danske panga musta raha ülekanded ja sellele järgnenud trahvid kui ABLV panga vahejuhtumi järel USA korrespontentkontode sulgemine, mis viis ka ABLV panga likvideerimiseni, lisas Boroditš.
Tema hinnangul on tegutsevate ettevõtete kontode sulgemine või kontode avamisest keeldumine vastuolus põhiseadusega, kuivõrd ettevõtted on Eestis registreeritud.
“Miks võtab pank otsustada, kellel on õigus tegelda ettevõtlusega ja kellel mitte?” küsis Boroditš. “Konto avamine on eluliselt vajalik tegevus, see õigus vajaks vältimatult seaduslikku määratlemist.”
Poliitiku hinnangul on e-residentsus ideena suurepärane – muuta väike riik suureks ja edukaks, meelitades kümme miljonit inimest Eesti kaudu äri tegema.
“Inimesed teavad ja kiidavad seda projekti maailma eri otstes. Paraku kukkus välja poolfabrikaat. Milleks anda e-residendile võimalus registreerida kiiresti Eestis ettevõte, kui ta ei saa siin avada kontot ja sellest tulenevalt alustada äriga? Kui maailmas hakkab levima signaal, et e-residentsuse projekt ei toimi, siis see rikub ka riigi maine, aga projekti võib üldse kinni panna,” resümeeris Boroditš.
Nii Boroditš kui Luvištšuk rõhutasid, et probleem kontodega tekkis 1,5 aastat tagasi. Esmalt aga proovisid inimesed sellega ise toime tulla, rääkides läbi väikeste pankadega või otsides alternatiive kuidagi teisiti Eestis tegevuse alustamiseks.
“Nüüd on käes kriitiline moment. Kui lähiajal midagi ei otsustata, lähevad välismaised ettevõtjad teistesse riikidesse ja tagasi enam ei tule,” hoiatas Boroditš.
“Riigi kaotused oleksid meeletud. Välisinvestor võiks asutada Eestis ettevõtte, palgata inimesi ja hakata laienema. Praegu aga midagi sellist ei juhtu,” tõdes Luvištšuk, pakkudes lahenduseks, et finantsinspektsioon peaks tegema siinsetele pankadele kohustuseks välismaiste omanikega Eestis registreeritud ettevõtetele kontode avamise.
Boroditš lisas, et lähiajal peaks aset leidma peaminister Jüri Ratase kohtumised pankadega, kus arutatakse tekkinud probleemi.
Allikas: err.ee .