EAS tutvustab e-residentsuse projekti kui lihtsat võimalust Eestisse ettevõte asutada, tegelikkuses aga tõrguvad pangad juba tükk aega välismaalastele pangakontosid avamast, kui nad suuremat seotust Eestiga tõestada ei suuda. E-residentsus pole selleks piisav side ega anna eeliseid, kinnitavad pangad.
Juriidilise ja finantskonsultatsiooniga tegelevad ettevõtted, kes muuhulgas aitavad välismaalastel Eestisse ettevõtteid asutada, kurdavad, et riigi ilus jutt e-residentsusest on tupiktee: tegelikkuses on alates tänavu märtsist, mil tuli avalikuks Danske panga rahapesuskeem, võimatu välismaisele juriidilisele isikule, kes soovib Eestisse ettevõtte asutada, pangakontot avada. Kui varasemalt oli probleeme üksnes LHV-s kui SEB-s, mis kirjade järgi e-residente teenindavad, siis kevadest läks keeruliseks ka Swedbankis, kes lisaks kontrolli karmistamisele ja sellega kasvavale ajakulule tõstis ka välismaise juriidilise isiku pangakonto avamise hinna 200 euro peale.
Rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooni kinnitusel ei ole rahapesu ja terrorismi tõkestamise regulatsiooni karmistatud, vaid pigem videotuvastuse võimalusega paindlikumaks tehtud, seega peab pankade regulatsioon olema nende sisemine otsus, mitte riiklik suunis – Danske kulukaks läinud juhtum oli õppetund, millest teised küllap targu õppisid.
Videotuvastus e-residentide teenindamiseks
Selle aasta suvest on pangad hakanud järjest tunnistama videotuvastust pangakonto avamisel, mis tähendab, et inimene ei pea füüsiliselt pangakontorisse enam kohale ilmuma. Seadusemuudatus, mis videosilda tunnistab, kutsuti ellu just e-residente ehk välisriikide kodanikest e-Eesti residente silmas pidades, et nad saaksid muretult Eestis ettevõtteid asutada ja ka siinse maksusüsteemi hüvedest osa.
Ometi ei ole e-residentide puhul põhjust rääkida videosilla teel pangakonto loomisest. Veelgi enam – paljudel juhtudel ei võimaldata neil enam isegi füüsiliselt pangakontorisse ilmudes kontot avada.
Konsultatsioonifirmad kirjeldavad, et kui varem naersid nad, et Hispaanias võtab pangakonto avamine aega kaks nädalat, siis alates sellest kevadest on võib sama öelda ka Eesti kohta: välismaine juriidiline e-residendist isik peab läbima tohutu kadalipu, esitama hulgaliselt andmeid, mis siis põhjaliku hindamise läbivad, nii et kaks-kolm nädalat hiljem tuleb lõpuks otsus, kas arveldusarve avatakse või mitte.
Kontoavajalt nõutakse CV-d, äriplaani, lühikokkuvõtet plaanitavatest tegevustest ja seost Eestiga. Etteruttavalt on juba telleridki hakanud taotlejaid hoiatama: kui ainsaks seoseks Eestiga on e-residentsus või kinnisvara omamine Eestis, pole see piisav, et pank nõusoleku kontoavamiseks annaks.
EAS hoiatab: ärge ehku peale kohale ilmuge!
EAS, kes on reklaaminud e-residentsust kui lihtsat ja kiiret viisi Eestis ettevõtete asutamiseks, on saanud pankadelt signaale, et kontoavamine on varasemast keerukamaks muutunud, ning tõmbab nüüd ka ise oma e-residentsuse promolehel pidurit, tunnistades, et kasvanud nõudluse tõttu on toimunud muudatused e-residentide arvete avamise korralduses. Pangakonto avamisest huvitatutel soovitatakse pöörduda oma siinse finantsnõustaja poole ning manitsetakse reisi Eestisse kontot looma huupi mitte ette võtma.
“E-residentsus ei garanteeri ettevõtluskontot ning tegemist ei ole teenusepaketiga. Otsus pikendada või keelduda pangateenustest e-residendile tehakse üksnes ja ainult meie partnerpankade poolt, kel on õigus nõuda täiendavat infot ja dokumente,” seisab e-residentsuse ingliskeelsel kodulehel. “Me jätkame tööd pankade ja finantstehnoloogiaettevõtetega, et võimaldada e-residentidele vajalikke tööriistu eduka äri ajamiseks. Kui te soovite avada ettevõtluskontot oma Eestisse registreeritud ettevõttele, siis me soovitame tungivalt võtta kasutusele järgmised sammud, enne kui korraldate oma reisi Eestisse konto avamiseks.”
Selleks soovitabki EAS kontakteeruda finantsnõustajaga, valmistada ette äriplaan ja olla valmis panga lisaküsimustele vastama. “Tugevate sidemete näitamine Eestiga müügitegevuse, äripartnerite, töötajate või tarnijate olemasoluga tuleks samuti äriplaani lisada,” annab e-residentsuse leht huvilisele nõu.
EAS-i e-residentsuse kommunikatsioonijuht Katre Kasmel selgitaski ERR-ile: “Hetkel ei ole e-residentidel ilmtingimata vaja Eestis tegutsevate pankade teenuseid, sest finantsteenuste vajadused on kaetud Holvi, Paymentwalli, PayPali ja teiste makseteenuse pakkujate teenustega. Eesti e-residentsuse programm on maailmas ainulaadne ja pangad vajavad erinevate seaduste ning regulatsioonide tõttu aega e-residentidele suunatud teenuste väljatöötamiseks. Seetõttu teeme ühtlasi koostööd rahvusvaheliste makseteenust pakkuvate fintech-ettevõtetega.”
EAS jätkab e-residentsuse promomist, sest nende hinnangul pole pangakonto avamine Eestis selle kasutamiseks primaarne, mida näitab ka nende kogutud statistika. “Näiteks alustas maikuus e-residentsuse programm koostööd Soome makseteenuse pakkujaga Holvi, tänu kellele on e-residentidel võimalus taotleda interneti kaudu arvelduskonto avamist ja krediitkaarti. Selle koostöö tulemusena on viimastel kuudel tõusnud ka loodud ettevõtete arv,” ütleb Kasmel.
Finantsinspektsioon peab pankade otsuseks
Pankade üle järelevalvet teostava finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütleb, et nende poolt pankadele esitatavad rahapesu tõkestamise seadusest lähtuvad nõuded karmistunud ei ole, küll aga leevendati 2016. aasta suvel rahapesu tõkestamise seadust, mis hoopiski võimaldab ka videotuvastuse teel kontot avada.
“Uus lahendus muutis kontode avamise raamistiku kontrollitult paindlikumaks,” tõdebki Kessler.
“Riiklikud suunised pankadele oma klientide tundmiseks ja oma kohustuste täitmiseks on kirjas kohalduvates seadustes, mille täitmist teiste seas kontrollib finantsinspektsioon. Täiendavad mõõtmed tulenevad klientidega ja teiste finantsvahendajatega sõlmitud kokkulepetest ning pankade ärilistest otsustest,” ütleb Kessler.
Finantsinspektsioon järelevalvet karmistanud ei ole, seega peab pankade otsuse taga olema sisemine regulatsioonimuutus. Teisalt aga pidid EL-i liikmesriigid ühtlustama tänavu juunis nn neljanda EL-i rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi. Eestis on see esialgu olemas vaid seaduseelnõu tasemel, parlament võtab selle vastu eeldatavalt sügisel ning kuna see tähendab eeskätt järelevalve karmistamist, ei taha pangad krõbedate trahvidega riskida.
“Ühelt poolt on finantsvahendajad, nagu iga teine äri, huvitatud kasumist. Teisalt ei olda huvitatud kasumist iga hinna eest, igasuguseid riske võttes. Seega on ka välismaiste klientide teenindamise mündil kaks külge: võimalus, mida tuleb aga kaaluda tunnetatud riskidega,” selgitab Kessler.
Swedbank: e-residentsus eelist ei anna
Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost kinnitab, et e-residentsus nende juures eelist ei anna ning kontoavamise tasu välismaalase tõusis 200 euroni põhjaliku taustakontrolli peale kuluva aja tõttu.
“E-residendi staatus ei anna konto avamisel kliendile eelist võrreldes teiste mitteresidentidega – konto avamise protsess on samasugune. See tähendab, et mitteresidendina Eesti pangas kontot avada sooviv ettevõte peab andma ülevaate oma ärist ja selle seotusest Eestiga. Kuivõrd pank peab lisaks kliendilt endalt saadud infole koguma täiendavalt teadmisi kliendi tausta ja äritegevuse kohta ja mitteresidentidega seotud informatsiooni kontrollimine on keerulisem, võtab konto avamise protsess ka kauem aega ja on kulukam. Viimasel põhjusel siis erinevused hinnakirjas,” selgitab Roost.
Üksnes ettevõtte loomisest aga pangakonto avamiseks ei piisagi.
“Pankadele on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega pandud kohustus rakendada kliendisuhte loomisel hoolsusmeetmeid, mille eesmärk on koguda ja kontrollida sõltumatutest allikatest informatsiooni kliendi, tema tausta ja planeeritava majandustegevuse kohta. Regulaator (finantsinspektsioon – toim.) eeldab, et pangad oleksid väga hästi kursis oma klientide äritegevusega. Konto avamise esmaseks eelduseks on vastavalt regulaatori ootusele, et plaanitaval äritegevusel oleks seotus Eestiga – ainult siin ettevõtte loomisest ei piisa,” ütleb Roost.
Ta lubab siiski, et e edaspidi muudab e-residentsus suhtluse pangaga kliendile lihtsamaks ja mugavamaks, näiteks tekib neil võimalus dokumente digitaalselt allkirjastada.
Danske juhtum distsiplineeris
E-residentidel läks pangakonto avamine keerulisemaks, aeganõudvamaks ja kulukamaks kevadest, pärast Danske panga rahapesuskeemi juhtumit. Tänavu 20. märtsil tuli avalikuks, et Danske Eesti filiaal on seotud rahapesuskeemiga, kus rahvusvahelised pangad pesid 20,8 miljardi dollari väärtuses Venemaalt pärit raha. Eestis liikus pankade kaudu kokku ligi 1,6 miljardit eurot kriminaalse päritoluga raha, millest lõviosa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.
Samas ükski pank oma meetmete karmistamise seotust just selle juhtumiga ei kinnita, ehkki finantsnõustajad näevad ilmset seost.
“Kindlasti ei mõjuta ühe turuosalise tegevused või mittetegevused konkreetselt teiste pankade praktikaid. Pigem on Eesti (ja Balti) pankadel laiemalt mitteresidentide teenindamine kõrgema riskiga valdkonnaks,” põhjendab LHV Panga rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul.
“Pangad on eraettevõtted ja soovivad täita aktsionäride poolt seatud eesmärke. Seda üpriski tihedas konkurentsisituatsioonis ja äärmiselt (üle)reguleeritud valdkonnas. Pangad sisuliselt tegutsevad valdkonnas, mis tugineb usaldusele ja kus regulatsioonide mittetäitmise eest kiputakse määrame suuri trahve. Selles valguses on väga oluline maandada võimalikke regulatiivseid riske ning iga pank teeb seda vastavalt oma riskiisule,” ütleb Paul. “LHV toetab e-residentust kui ideed ja loob kliendisuhteid e-residentidega, kelle puhul on veendumus, et me täidame tunne-oma-klienti põhimõtet.”
Rahandusministeerium tuletab meelde, et e-residentsus ei tähenda automaatselt maksuresidentsust – selle põhimõtted tulenevad maksuõigusest ega ole e-residentsuse tulekuga muutnud.
“Üks e-lahendus, mis tundub olevat paljude e-residentide eesmärk, on veebis ettevõtlusega alustamine ja selles osas on õiguskeskkonda muudetud mitte-residentidele soodsamaks,” kinnitab rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Liisi Poll.
Seega jääb igale pangale õigus oma kliente ise valida, nii et võimalikud rahapesu trahviriskid on maandatud.
Allikas: err.ee