Kui Eesti e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus tuli tänavu suvel välja ideega Eesti oma krüptoraha ehk estcoini kasutuselevõtust, ei leidnud see Eesti Pangas kuigi sooja vastuvõttu. Nüüd teatas Korjus, et idee kallal töötatakse edasi ning kaalumisel on kolm estcoini varianti.
Korjus kirjutas e-residentsuse blogis, et ICO-d (initial coin offering ehk tõlkes müntide esmapakkumine, kus müntide all peetakse silmas virtuaalkeskkonnas kasutatavat raha või ettevõtte osakuid – toim) muudavad kiiresti start-up’ide valdkonda.
Korjuse sõnul kaalutakse kolme varianti, kuidas riik võiks estcoinist kasu saada. Neist esimene variant on kogukonna-estcoin. E-residendid saaksid teenida krüptoraha, kui toovad e-residentsuse veebilehele liiklust, annavad teistele e-residentidele head nõu või aitavad viia uue e-residendi eduka vormistamiseni. See suurendaks Korjuse sõnul ka e-residentide kogukonnatunnet.
Teise variandina pakkus Korjus välja identiteedi-estcoini. Selles mudelis oleksid estcoinid plokiahelal põhinevad tokens’id ehk krüptotõendid, mida kasutataks digitaalse ühiskonna piires tegutsemiseks, näiteks dokumentide allkirjastamiseks, teenustesse logimiseks vms.
Eestlastel ja e-residentidel oleks sel puhul teatud kogus krüptotõendeid, mis on isiklikud ja seotud nende digitaalse identiteediga. Erinevalt esimesest mudelist ei saaks selliseid estcoine müüa ega vahetada, sest need oleksid osa inimese identiteedist. See süsteem suurendaks Korjuse sõnul ärikeskkonna läbipaistvust ja oleks peamine põhjus, miks inimesed e-residendiks saavad. Läbipaistvus annab neile rohkem usaldust, mida on tarvis ülemaailmseks äritegevuseks.
Kolmas võimalus on euro-estcoin, mille puhul seotaks estcoinide väärtus euroga. Seega ei pakutaks mitte alternatiivraha eurole, vaid krüptoraha eeliseid saaks kombineerida ametliku valuuta stabiilsuse ja usaldusega.
“Jätkame nende ettepanekute arutamist avaliku ja erasektoriga Eestis, nagu ka krüptoettevõtjate, investorite ja võimalike erasektori partneritega kogu maailmas,” kirjutas Korjus ja lisas, et muudatused on tulemas igal juhul ja Eesti peaks olema nende eesliinil.
Eesti Pank: idee autorid ei tea ka ise, millist probleemi nad lahendavad
Kui Korjus augustis estcoini-ideega välja tuli, ütles Eesti Pank kommentaariks, et mõte on väga varajases faasis ning on küsitav, millist probleemi ühiskonnas estcoinide kasutuselevõtt lahendaks ja mis Eestis ning maailmas selle turuletulekust paremaks muutuks.
Teemat käsitleti ka teisipäevasel Eesti Panga majandusprognoosi esitlusel, kus keskpanga president Ardo Hansson kordas mõtet, et tegu on väga varajases faasis ideega, kuivõrd ka autorid ise ei ole kindlad, millist probleemi nad lahendavad.
“Meie teada ei ole tegemist Eesti valitsuse ettepanekuga ja keskpangaga ei ole ka sel teemal konsulteeritud. Ilmselt loeme läbi ja vaatame, mida see ettepanek täpselt ütleb. Aga kui see tegeleb raha emiteerimisega, siis see on kindlasti teema, mida käsitleb kindlasti keskpank ja mitte valitsus või valitsusasutused,” tõdes ta.
Hansson lisas, et kui keegi hakkab mingeid krüptorahasid emiteerima, on see rohkem tarbijakaitse teema ning enamik keskpanku on õigustatult öelnud, et see on väga riskantne.
“Tegelikult ma ei soovitaks kellelegi, kui ei taha väga riskantset investeeringut teha, selles valdkonnas tegutseda,” lausus Hansson.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik lisas, et tegelikult ei ole õige krüptoraha üldse rahaks nimetada, õigem oleks öelda krüptovara, sest traditsioonilisi rahaelemente selles väga ei ole.
Ministeeriumid suhtuvad positiivsemalt
Majandusministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut märkis, et e-residentsuse programmi üheks fookuseks on teenuste portfelli ja ärivõimaluste laiendamine.
“ICO-de jaoks keskkonna pakkumise ideel on iseenesest jumet. Konkreetsemalt estcoini ehk Eesti enda krüptoraha väljaandmise osas otsust veel vastu võetud pole. Küll aga tasub Kaspar Korjuse artiklis toodud variante tõsiselt kaaluda. Tervitame igati e-residentsuse tiimi algatust sel teemal arutelude pidamiseks,” lausus Sikkut.
Rahandusministeeriumist ei soovitud estcoini teemat pikemalt kommenteerida, sest see on nende hinnangul e-residentsuse tiimi kui idee autori ülesanne.
“Üks seotud teema on aga plokiahela tehnoloogia üldisemalt, mis on märksa laiem küsimus. Rahandusministeerium peab seda perspektiivseks ja analüüsime koostöös turuosalistega, kas ja kuidas võiks saaks riik selle arengut emitentide ja investorite huve silmas pidades toetada,” sõnas ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Liisi Poll.
Korjus tahab arutelu käivitumist võimalikult varases faasis
Kaspar Korjus märkis oma postituses seni kuuldud kriitika kohta, et ideed võinuks alguses ka suletud uste taga arutada, aga avatus on e-residentsuse puhul alati olnud väga oluline.
“Avatud arutelu algatamine võimalikult varajases faasis on olnud kasulik nii vajaliku tagasiside saamiseks kui idee lihvimiseks ja sellega edasiminekuks toetuse kogumiseks. Nii toetajad kui kriitikud on olnud hindamatuks abiks.
Esialgu arvasin, et krüptokogukond oleks igasuguse valitsuse sekkumise osas nende sektorisse kõige kriitilisem, kuid selgus vastupidine,” tõdes Korjus.
Tema sõnul olid krüptomaailma ettevõtjad ja investorid asjast tohutult huvitatud ja tundusid suuresti ideed toetavat, samas kui traditsioonilised institutsioonid olid kõige kritiilisemad ja muret väljendas isegi Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
Korjus ei lükka tagasi kriitikat, et estcoin on lahendus, mis otsib endale probleemi. See ei pruugi tema sõnul aga halb olla.
“E-residentsus oli samuti lahendus, mis otsis probleemi, kui programm algatati. See lahendus oli, et igaüks maailmas saaks taotleda Eesti digitaalset ID-kaarti ja saada seeläbi ligipääs meie e-teenustele, kuid isegi paljud esimestest e-residentidest ei olnud kindlad, millist kasu nad sellest saavad,” kirjeldas Korjus.
Ta lisas, et kolm aastat ja ligi 30 000 taotlust hiljem saadakse nüüd väga hästi aru, milliseid probleeme e-residentsus lahendab, aidates demokratiseerida ülemaailmset ligipääsu ettevõtlusele ja võimaldades kohasõltumatuse teket.
Esimese asjana tuleks riigil Korjuse sõnul seadusi muuta. Ta tõi positiivsete näidetena varasemast välja pakirobotite ja sõidujagamisrakenduste seadustamise.
“Arutelud käivad, aga esimene asi, mida saame teha, on anda selgemaid juhiseid, kuidas seaduslikult ja vastutustundlikult ICO-sid meie seaduses sätestatu piires algatada,” lausus ta.
Allikas: err.ee .