Rein Otsason (24. mai 1931 Tartu – 30. oktoober 2004 Tallinn) oli Eesti majandusteadlane ja pankur, üks 1992. aasta rahareformi peamisi ettevalmistajaid.
Rein Otsason kasvas üles Lõuna-Eestis. Pärast keskkooli lõpetamist suundus ta õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1954 ökonomistina.
Aastaid tegutses ta majandusteadlasena, avaldades uurimusi majandusharude ökonoomikast, rahvamajanduse plaanimisest ja efektiivsusest. 1984 kaitses Rein Otsason majandusteaduste doktori kraadi.
1988–1989 töötas ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimehena, uurides paralleelselt rahanduse ja Eesti isemajandamisega seotud küsimusi.
15. detsembril 1989 otsustas Eesti valitsus taasasutada Eesti Panga. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus ja samal päeval nimetati Rein Otsason taasloodud Eesti Panga esimeseks presidendiks. 1. jaanuaril 1990 alustas Eesti Pank tegutsemist iseseisva emissioonipangana.
Rein Otsasoni õlule langes Eesti Panga juhtimine aastatel kui alles valmistati ette pangandust reguleerivaid seadusakte ja kavandati üleminekut Eesti kroonile. 15. märtsil 1990 kinnitati Eesti Panga põhikiri; 15. mail 1990 kinnitas Eesti Panga nõukogu kommertspankade asutamise korra. Novembriks 1990 lõpetasid Eesti valitsus ja Eesti Pank oma rahale ülemineku kontseptsioonide välja töötamise. Eesti Panga poolt juhtis seda tööd Rein Otsason isiklikult.
27. märtsil 1991 loodi seaduse alusel Rahareformi Komitee, mida asus juhtima peaminister Edgar Savisaar ja mille töös osales Eesti Panga presidendina ka Rein Otsason. Tema allkirjastas 10. mail 1991 lepingu firmaga Thomas De La Rue & Co Ltd. 5–500 krooniste kupüüride trükkimiseks.
Rein Otsasoni töö oli rahareformi õnnestumiseks elulise tähtsusega, kuid tema soov reform edasi lükata, et leida esmalt lahendused reformist tulenevatele sotsiaalsetele probleemidele, ei pälvinud valitsuse ja Rahareformi Komitee toetust. 23. septembril 1991 asendati ta Eesti Panga presidendi ametikohal Siim Kallasega, kelle juhtimisel viidi rahareform lõpule 20. juunil 1992. 1- ja 2-kroonised kupüürid, mis valmisid varem, kannavad veel Rein Otsasoni allkirja, sel ajal kui hiljem valminud 5–500 kroonistele kupüüridele andis presidendina allkirja juba Siim Kallas.
Nende vastutava rolli tõttu rahareformi ettevalmistamisel ja läbiviimisel nimetatakse nii Rein Otsasoni kui ka Siim Kallast “Eesti krooni isaks”. Rahareformi ettevalmistamise eest autasustas Vabariigi President Rein Otsasoni 2003. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgiga.
Rein Otsason asus looma uut kommertspanka, mis sai nimeks Eesti Krediidipank ja alustas tegevust 15. märtsil 1992. Panga asutamisest kuni oma surmani oli Otsason Eesti Krediidipanga president, 1992–2000 ühtlasi panga juhatuse esimees ja 2000–2004 panga nõukogu esimees. Oma abikaasa Valentina Otsasoniga olid nad ka panga suuromanikud. Kasutades ulatuslikku suhete võrgustikku ja oma laialdasi rahandusalaseid teadmisi õnnestus Rein Otsasonil tagada Eesti Krediidipanga püsima jäämine kriisiaastatel 1997–1999, mil mitmed finantsasutused pankrotistusid.
Eesti Krediidipanga presidendina oli ta ka Eesti Pangaliidu juhatuse liige.
1990. aastate lõpul alustas Rein Otsason koostööd Moskva linnavalitsusele kuuluva Moskva Pangaga, mille tulemusel omandas viimane 2003. aastal oma Läti tütarettevõtte Latvian Business Banki kaudu 18,695% Eesti Krediidipanga aktsiatest. Pärast Otsasoni surma sai Latvian Business Bank Krediidipanga suuromanikuks, omandades 2. augustil 2005 60 protsenti panga aktsiatest.
Eesti Krediidipank oli augustis 2005 sõlmitud tehinguni üks viimaseid kõiki traditsioonilisi pangateenuseid pakkuvaid finantsasutusi, mille enamusosalus kuulus Eesti omanikele.
Rein Otsason oli erakonna Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica liige ja osales 2003. aasta parlamendivalimistel. Ta valiti Riigikogusse, kuid loobus oma kohast, et jätkata tööd pangas.
Töökohad
1965–1971 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi sektorijuhataja
1972–1976 NSVL Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi vanemteadur
1976–1980 NSVL Riikliku Plaanikomitee Majanduse Teadusliku Uurimise Instituudi sektorijuhataja
1980–1984 NSVL Ungari saatkonna ametnik
1984–1988 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi direktor
1988–1989 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees
1989–1991 Eesti Panga president
1992–2004 Eesti Krediidipanga president
1992–2000 Eesti Krediidipanga juhatuse esimees
2000–2004 Eesti Krediidipanga nõukogu esimees
Allikas: et.wikipedia.org