Postimees kirjutas, et läbi Eesti pankade pesti 1,6 miljardit dollarit Venemaa kuritegelikku raha, enamik sellest läbi Danske Eesti filiaali. Finantsinspektsiooni hinnangul on raske uskuda, et pank ei saanud aru, milliseid kliente teenindab.
Finantsinspektsioon 2014. aastal läbi viidud uurimise tulemusel ühtegi panka ei trahvinud, küll peatas Danske pank inspektsiooni nõudmisel neile tundmatute mitteresidentidest klientide teenindamise, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Eks meie järelevalvelise meetme otsustamisel ka kaalusime rahatrahvi teemat, aga meie süsteemis rahatrahvide suurused on ääretult väikesed, mistõttu rahatrahv seda probleemi lahendanud ei oleks. Seetõttu valisime ehk karmimagi meetme ehk tegevuskeelu teatud segmendis toimetamiseks,” selgitas finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Tema sõnul on raske uskuda, et pank ei saanud aru, milliseid kliente ta teenindab.
“Üldiselt peaks pank vähemalt nende mahtude juures, mida me täna siin kuuleme, aru saama, milliseid kliente nad teenindavad,” märkis Nõmm.
Kõnealuse rahapesuga seoses on alustatud mitu kriminaalmenetlust Moldovas ja Venemaal, aga Eestis seda tehtud ei ole.
“Tänase info põhjal põhjust Eestis kriminaalmenetlusi algatada ei ole. Valdavas osas selliste juhtumite korral, kus läbi Eesti finantssüsteemi pestav raha käib lihtsalt selliselt, et laekub kontodele ja liigub siit minema, pole perspektiivikas nende asjade Eestis menetlemine,” kinnitas rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.
Prokuratuuri kommentaar
Riigiprokurör Eve Olesk, kelle töövaldkonnaks on rahapesu juhtumite uurimine ning nendes asjades riikliku süüdistuse kohtus esindamine, kommenteeris “Aktuaalsele kaamerale” Postimehes ilmunud artiklit, kus on kirjeldatud võimalikku rahapesuskeemi, järgmiselt.
“Meedias kirjeldatud juhtumis ei ole riigiprokuratuur välisriikidelt õigusabitaotlusi saanud. Tuginedes olemasolevatele andmetele, võin kinnitada, et teoreetiliselt on võimalik ka Eestis alustada kriminaalmenetlust, kuid see tähendaks paralleelmenetlusi, mida reeglina välditakse. Eesti on valmis osutama igakülgset abi välisriikidele ning õigusabipalve laekumisel oleme valmis seda täitma,” ütles Olesk.
Danske Bank teatas teisipäeval pressiteate vahendusel, et perioodil 2011 kuni 2014 olid panga süsteemid ja protseduurid Eestis ebapiisavad tagamaks, et neid ei saaks kasutada rahapesu eesmärkidel. Panga teatel on suletud kõikide nende klientide kontod, kel ei ole Eestis ärilist eesmärki konto omamiseks. Kaamera ees panga praegune juhtkond kommentaari anda ei soostunud. Ka Danske Banki endine juht Aivar Rehe ei soovinud pangasaladusele ja konfidentsiaalsusnõudele viidates kommentaare anda.
“Balti riikide pangad on rohkem kui üks kord esinenud erinevates uurimistes kui pangad, mis aitavad raha edasi suunata nagu transiitpunkt. Me ei kirjuta sellest esimest korda. Siin on põhimõtteliselt sama olukord,” ütles rahapesujuhtumit uurinud Vene ajakirjanik Olesja Šmagun.
Allikas: err.ee .