Finantsinspektsioon Danske juhtumist: kaalume menetluse alustamist

Finantsinspektsioon teatas Danske panga Lantana juhtumit kommenteerides, et nende võimalik eksitamine varasemas järelevalvemenetluses on tõsine rikkumine, mistõttu kaaluvad nad uut menetlust Danske Eesti filiaali suhtes.

Finantsinspektsioon rõhutas kommentaariks Danske Eesti filiaaliga ilmsiks tulnud uue seiga valguses, et tegi 2014. aastal Danske panga Eesti filiaalis rea kohapealseid kontrolle. Nende käigus tuvastasid nad suure ulatusega, pikaajalised ja süsteemsed rahapesu tõkestamise normide rikkumised.

Seetõttu tegi finantsinspektsioon 2015. aastal nende rikkumiste kõrvaldamiseks pangale ettekirjutuse, mille peale pank lõpetas senises mahus ja vormis mitteresidentide teenindamise.

Finantsinspektsioon leidis 2014. aastal muuhulgas, et pank ei ole Lantana Trade LLP-d kui mitteresidendist klienti piisavalt analüüsinud. Danske panga Eesti filiaal ei esitanud toonases menetluses tõendeid selle kohta, et oleks esinenud pangasisene analüüs, mille käigus oleks tuvastatud või esitatud kahtlus Lantana Trade LLP tegeliku kasusaaja või vastava äri kohta. Muuhulgas selle ettevõtte suhtes esinenud tegevusetus moodustas finantsinspektsiooni poolt pangale tehtud etteheite sisu.

Finantsinspektsioon rõhutas, et finantsjärelevalveasutuse võimalik eksitamine järelevalvemenetluses on tõsine rikkumine, kui Danske pank ise omas selle kliendi kohta täiendavat kõnealust teavet, mida kohapealse kontrolli käigus ei esitatud. Selle kontrollimiseks kaalub inspektsioon uue menetluse rakendamist, kuid vastavalt seadusele ei ole finantsjärelevalvemenetlus avalik. Finantsinspektsioon reeglina üksikuid kuriteokahtlusi ei uuri.

Vastavalt Euroopa Liidu õigusele teeb Taani krediidiasutuse, sealhulgas tema sisekontrollisüsteemi kui terviku toimimise üle järelevalvet Taani pädev asutus, keda finantsinspektsioon on nendest asjaoludest teavitanud. Kuivõrd Danske Eesti filiaal on teise Euroopa Liidu riigi krediidiasutuse filiaal, on finantsinspektisooni võimalused piiratud.

Rahapesu andmebüroo: konfidentsiaalsuskohustus ei luba kommenteerida

Politsei- ja piirivalveameti üksusena tegutseva rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandi sõnul ei luba seadused neil juhtunu üksikasju kommenteerida.

“Meedias kirjeldatu on üks osa kuni 2015. aastani Danske panga Eesti filiaalis toimunud kahtlaste rahavoogude liikumisest. Tänu finantsinspektsiooni sekkumisele ning riigiasutuste omavahelisele koostööle on selle pangaga seotud risk Eesti finantssüsteemis praeguseks maandatud,” kommenteeris Reimand ERR-ile.

“Üldise kommentaarina saame märkida, et täna Eesti uudisteportaalides esitatud juhtumi kirjeldus on just seda liiki, mille tõttu oleme taotlenud rahapesukahtlusega juhtumite korral vara legaalse päritolu tõendamise kohustuse panemist vara omanikele endile. Täna peame rahapesu tuvastamiseks ja raha konfiskeerimiseks tõendama vara päritolu konkreetsest kuriteost. Praktikas see rahvusvaheliste suurte rahapesujuhtumite korral ning koostöös idanaabritega võimalikuks ei osutu,” tõdes Reimand.

Rahapesukahtluse korral pööraks kohus põhjendatud taotluse alusel tõendamiskoormise ümber ning juhul, kui vara omanik ei suuda tõendada vara legaalset päritolu, pööratakse see riigi tuludesse.

Pangaliit: nüüd on nõuded rangemad

Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul ütles, et tänapäeval on nõuded pankadele rahapesu osas palju rangemad kui varem.

“Pank peab tegema ikka väga palju rohkem võrreldes sellega, mis varasemalt tehti, selleks et aru saada, millised rahad tal liiguvad ja küsimus ei ole ainult selles, kes on see panga klient ise, vaid küsimus on ka arusaam, et kust need rahad ikkagi tulevad, see on väga oluline,” rõhutas Paul.

Pauli sõnul ei ole Eesti pangad enamasti orienteeritud mitteresidentide teenindamisele.

“Need pangad, kes seda segmenti näevadki oma fookuskliendina, siis kindlasti saab sellist pangandust ka teha, aga selle riskide maandamine, et rahapesu, terrorismi rahastamise ja sanktsioonide riskid ei jõuaks pangani, on see hoopis kulukam, suurem panus peab olema n.ö tagatoal,” lisas Paul.

Pangaliit on teinud ettepaneku, et juhtudel, kus raha päritolu pole võimalik välja selgitada, võiks riik kohaldada raha võõrandamist.

Allikas: err.ee .

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pangad.ee - Panga blog © 2017