Kelle huve teenib ettevõtluskonto?

Eelmise aasta oktoobris avalikustas rahandusminister Sven Sester väikeettevõtluse ergutamiseks ettevõtluskontode süsteemi loomise idee. Jaanuaris 2017 sai idee valitsusepoolse toetuse ja 17. mail läbis ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu (454 SE) Riigikogus esimese lugemise.

Ettevõtluskonto peamine eesmärk on lihtsustada füüsilise isiku poolt teisele füüsilisele isikule teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Samas sobib see lahendus ka neile füüsilistele isikutele, kes oma põhitegevuse (nt töölepingu alusel töötamise) kõrvalt osutavad väikeses mahus mõne teenuse või müüvad mõne enda valmistatud toote ehk tegelevad väikeses mahus või aeg-ajalt ettevõtlusega. Eelnõu seletuskiri märgib: “Kuigi füüsiliste isikute vahelised VÕS-lepingud ei ole väga harvad (nt lapsehoidmine, abistamine majapidamistöödes jms), deklareeritakse makstud tasult makse harva. Põhjuseks võib pidada nii märkimisväärset halduskoormust kui ka suhteliselt kõrget maksukoormust.”

Eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20% laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Eelnõu väljatöötamise vajaduse väljaselgitamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust.

Planeeritav ettevõtluskonto on täielikult aruandlusevaba ning 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Summad, mis ületavad kalendriaasta algusest arvutatuna 25 000 eurot, maksustatakse kõrgema määraga (40%). Loodav ettevõtlusvorm on seega mõeldud eeskätt ettevõtlusega alustajatele ning ka neile, kes täna teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Ometi oodatakse neilt näiteks ravikidlustuse saamiseks minimaalselt ja stabiilselt 1300 eurost kuukäivet ning ettevõtluskontot kasutav isik ei saa seejuures tulust maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid ega vähendada oma maksukoormust.

Vaatame uut ettevõtlusvormi näiteks e-kauplejate perspektiivist, kes tegutsevad täna eraisikutena ja deklareerivad oma ettevõtlustulu FIDEK raames. Neil tuleb saadud ettevõtlustulult tasuda tulumaks 20% ja maha võib arvata kõik dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud, mille seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Näiteks e-kaupleja, kelle igakuine müügikäive on 1000 eurot ja dokumentaalselt tõendatud kulud kauba soetamisele on 700 eurot, tasub tulumaksu 300 euro pealt summas 60 eurot. Ettevõtluskonto puhul tuleb tasuda 200 eurot. Ravikindlustust ei saa neist kumbki.

Teisel juhul, kui alustav e-kaupleja tegutseb OÜ vormis, ta ei ole käibemaksukohustuslane ja tema müügikäive küündib 1300 euroni, kulud seejuures on 1000 eurot, ei kaasne talle käibe- ega tulumaksukohustust. Et juhatuse liikmel oleks ravikindlustus, tuleb deklareerida vähemalt sotsiaalmaksu miinimum, mis 2018. a on 155,10 eurot kuus (sotsiaalmaksu miinimummäär 470 eurot). Ettevõtluskontoga kaasneb 1 300 eurose müügituluga maksukohustus 260 eurot. Isegi, kui OÜ vormi puhul kaasneb raamatupidamiskulu, võib see kokkuvõttes olla ettevõtja jaoks soodsam lahendus. Nüüd arvutage ise, kui kalendriaasta müügitulu ettevõtluskontol ületab 25 000 eurot ja tasuda tuleb 40%-line maksumäär, samal ajal kui OÜ käibemaksukohustus tekib alates 40 000 eurost.

Eelnõu seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt võiks erikorda rakendada kuni 1 200 füüsilist isikut, kes hetkel oma tulu ei deklareeri ja ligi 4 200 FIE-na tegutseval isikul vähendaks erikorrale üleminek maksukulusid, mistõttu eeldatakse, et enamik neist valivad erikorra alusel maksu tasumise. Kui võtta näite aluseks seletuskirjas toodud lapsehoidja või majapidamisteenustes abistaja ja lähtuda keskmisest tasust 5 €/h, tuleks 1 300 euro teenimiseks kalendrikuus teha 260 töötundi. See teeb 12 töötundi päevas ja latti peab suutma hoida 12 kuud järjest, et ravikindlustus tagada.

Ülaltoodud näiteid arvesse võttes küsime, kui palju on valitsuse ja Riigikogu hinnangul reaalselt Eestis selliseid potentsiaalseid ettevõtjad, kes ühtegi kulutust tegemata teenivad stabiilselt vähemalt 1300 eurot igal kalendrikuul ja oleksid huvitatud ettevõtluskonto kasutamisest?

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit

Allikas: e-kaubanduseliit.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pangad.ee - Panga blog © 2017